Tööaeg E-R: 9-17.00
L-P: suletud
+372 56 25 77 13
info@progressor.ee

Elatisrahad korda! Kust sai alguse elatisabi fond?

Mõtte elatisabi fondi loomisest tõi esmakordselt avalikkuse ette sotsiaalteadlane Mare Ainsaar. Eestis on üksikvanema roll seni olnud ilma märkimisväärse kogukondliku ja riikliku toeta, sestap tekkis ka soov nende vajaduste ja õiguste eest seista ka avalikul tasemel. Analoogsed elatisraha fondid on juba edukalt tegutsemas Lätis, Soomes, Rootsis, Norras ja Islandil. Asjast võttis kinni MTÜ Üksikvanema Heaks, mis idee teostamisel nimel tegi kõigepealt koostööd riigikogulase Reet Roosiga, kust siis elatisabi fondi loomine tõsisemalt tuule tiibadesse sai. Tulemusena võeti käesoleva aasta jaanuarikuus Riigikogus vastu otsus, millega pandi valitsusele kohutus elatisabi fondi reaalseks loomiseks. Fond alustab tegevust 2016. aasta jaanuarikuust.

Lihtne süsteem

Sellega on põhimõtteliselt elatisraha võlgnike pitsitamiseks roheline tuli antud. Asi hakkab toimima üsna lihtsalt – last kasvatav üksikvanem pöördub kohtusse ja saab nõude elatisraha maksmiseks. Kui elatisraha mittemaksvalt vanema poolt tulemusi ei ole, siis annab last kasvatav üksikvanem nõude edasi elatisabi fondile, mis siis omalt poolt lapsele ca 200 euro suurust minimaalset elatisraha maksma hakkab. Makstud raha nõuab riik omakorda välja elatisraha võlgnikult, kasutades selleks kõiki seadusega sätestatud omapoolseid meetodeid.

Ideele ka seaduse jõud

Käesoleva aasta veebruarikuus võttis Riigikogu vastu ka elatisvõlgade sissenõudmise seaduse. Tollane justiitsminister Andres Anvelt selgitas, et vastuvõetud seadus ja loodav elatisabi fond on teineteist toetavad süsteemid. Üksikvanem, kellel on igapäevaselt niigi käed tööd täis, ei taha tihtipeale kohtuga asju ajada ning reeglina ei usu ta ka selle tulemuslikkusesse. Riik saab aga elatisraha sissenõudmisel olla järjepidavam ja kindlasti ka tõhusam – juba käesoleval ajal on elatisraha maksmisest kõrvalehoidjatele seadusega ette nähtud rahaline karistus või reaalne vangistus. Edaspidi rakendatakse ka juhiloa, kalastuskaardi või jahitunnistuse äravõtmist ning elatisnõude aegumise pikendamist seniselt kolmelt aastalt kümnele.

Abi olenemata soost

Elatisabi fondi poole pöörduma ärgitatakse mõlemast soost lapsevanemaid – kindlasti kehtib see ka meesterahvastest üksikvanemate kohta. Fondi eesmärk on laste huvide ja õiguste kaitse, seega ei ole üksikvanema sool siin mingit tähtsust.

Jaga:
KIRJUTAGE MEILE