Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumisega on eraisikul võimalus pöörata rahvusvahelise kogukonna tähelepanu erinevates riikides toimuvatele rikkumistele. See võimaldab heita valgust tavaliste elanike vastu sooritatud õigusrikkumistele.
Enne inimõiguste kohtusse pöördumist on vaja teha selgeks, kas teie õiguste rikkumine langeb Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (edaspidi: Euroopa konventsioon) alla. Euroopa konventsiooni tekst on internetis paljudes keeltes avalikult kättesaadav. On vaja tuua välja konkreetne konventsiooni artikkel või artiklid, mida teie puhul rikuti. Konventsiooni juurde kuuluvad ka mitu täiendavat protokolli, mis mõneti laiendavad konventsiooni ulatust.
Lisaks on inimõiguste kohtul kindlad menetluslikud kriteeriumid, mille mittejärgimisel on teie kohtusse pöördumise katsed tulutud.
Esimene on hageja nõue – see peab olema isik, kelle õigusi on rikkunud konventsiooni osalisriikide ametlikud valitsusorganid. Eesti on üks neist osalisriikidest. Eraettevõtete ja isikute sooritatud rikkumisi ei vaadata.
Teiseks on see kohus viimane samm pärast Teie asja riigisisest menetlemist. Teisisõnu peate enne seda tegema enda riigis kõik mõistlikud ja võimalikud sammud, et asja lahendada. Tavaliselt tuleb läbida kolm instantsi: esimese astme kohus, ringkonnakohus ja Riigikohus. Pärast seda on tee inimõiguste kohtusse lahti.
Kolmandaks on vaja pidada kinni kaebuse esitamise tähtajast – kaebus on vaja esitada kuue kuu jooksul pärast seda, kui riik on teinud teie asjas lõpliku otsuse. Peate selle ajaga ette valmistama kaebuse ja esitama dokumendid Euroopa Inimõiguste Kohtusse. Tähtaja uuesti alustamine või pikendamine ei ole võimalik.