Pärimisõigus

Meie büroo pakub abi järgmiste olukordade lahendamisel:
  • konsultatsioon pärimisõiguse küsimustes;
  • testamendiprojektide koostamise; koostatud testamentide analüüs;
  • kliendi huvide esindamine pärandi tekkimise käigus;
  • kliendi huvide esindamine kohtuprotsessis pärimise vaidlustamisel.

Lähtudes aastatepikkusest kogemusest oleme välja toonud pärimisõigusega seotud korduma kippuvad küsimused ning loodame, et sellest infost on teile abi.

1.Mida peavad tegema surnud isiku sugulased kohe pärast tema surma, et pääseda soovimatust pärandist lahkunu võlgade näol? Millise aja jooksul tuleb tegevusi sooritada?
Juhul, kui sugulastel on teave selle kohta, et pärand koosneb suures osas surnud isiku kohustustest, on arukas loobuda pärandist kolme kuu jooksul hetkest, kui nad saavad pärimisõigusest teada, vormistades vastava notariaalse avalduse.
Pärandist loobumise avaldust saab vormistada igas notaribüroos. Selleks peab olema kaasas surmatunnistus ja dokumendid, mis tõestavad sugulust surnud isikuga.
Juhul, kui sugulased pole teadlikud pärandvara koosseisust, on mõistlik tellida pärandi inventuur notari juures, kes antud pärimisasjaga tegeleb. Sõltuvalt inventuuri tulemustest saab teha valiku, kas pärand vastu võtta või sellest loobuda.

2. Kellele (kui lähedasele sugulasele) on pärandi vastuvõtmine „kohustuslik“?
Vastavalt kehtivale pärimisseadusele võib pärijaks tunnistada iga taseme sugulased. Juhul, kui esimese järjekorra seadusjärgsed pärijad (lapsed, abikaasa) puuduvad või loobuvad pärandist, läheb pärimisõigus automaatselt üle teise järjekorra sugulastele, kellel on omakorda õigus otsustada, kas pärand vastu võtta või mitte.

3. Mis ajast kehtib uus pärimisseadus ja miks viidi sisse radikaalsed muutused? (Seadusloomel oli ju mingi juriidiline alus.)

Uus pärimisseadus hakkas kehtima 1. jaanuaril 2009. Ilmselt tahtis seadusandja, et pärijate aktiivne roll pärandi vastuvõtmisel või sellest loobumisel kiirendaks pärimisasjade menetlusi.

Aktiivne pärandi vastuvõtusüsteem on samuti kasutusel Saksamaa pärimisõiguses. Pole saladus, et meie seadusloome võtab aktiivselt üle paljusid antud riigi õiguse printsiipe, asendades nendega nõukogude seaduste pärandit.

4. Kui kaua võivad laenuandjad oodata enne pärijale pretensiooni esitamist? Kas nad on kohustatud teda viivitamatult võlast teavitama või võivad oodata, et viivis suureneks?

Pärimisseadus ei piira otseselt laenuandjate ajalist õigust pärijale nõudmisi esitada. Seetõttu peab taolistes küsimustes juhinduma üldistest aegumistähtaegadest, mis on määratud tsiviilseadustiku üldosa seaduses. Näiteks on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat hetkest, mil nõue muutus sissenõutavaks.

5. Mida peavad tegema inimesed, kes olid siiski sunnitud võlgadega pärandi vastu võtma?
Isikul on õigus taotleda pärandi inventuuri kolme kuu jooksul ajast, mil ta sai teada, et tal on õigus pärandile.

Kui inventuuri käigus selgub, et surnud isiku kohustused ületavad tema vara maksumust, on pärijal õigus pöörduda kohtusse surnud isiku pankrotiavaldusega. Sellisel juhul toimub laenuandjate nõuete hüvitamine pankrotimenetluse raames ja ainult surnud isiku vara arvelt.