Hulgaliselt küsimusi ja vaidlusi on tekitanud teema sellest, kas võiks elatisraha osana arvestada ka näiteks elatisraha maksma kohustatud vanema poolt lapsele ostetud esemete väärtust, nagu näiteks riided ja jalanõud. Näitena võib võtta siin olukorra, kui lapse isa on lapsele kohustatud maksma elatisraha summas 191.- eurot, lapse ema aga väidab, et alla 90.- eurose hinnaga ta lapsele jalanõusid ei leia. Kas tuleks siis sel juhul kõne alla variant, kui jalanõud (ehk ka odavama hinnaga) ostab lapsele isa, näitab ostu tõestuseks tśekke ning vanemad arvestavad selle elatisraha osaks.
Lahuselaval vanemal on alati olemas võimalus ise vahetult lapsele vajalikke asju osta ning tema treeningute arveid maksta, täites nii ülalpidamiskohustust. Nö. elatise osaks saab seda arvestada aga ainult juhul, kui on vanemate vahel olemas eelnev sellekohane kokkulepe. Muudel üldjuhtudel peab lahuselav vanem oma ülalpidamiskohustust täitma siiski elatisraha maksmisega.
Kui elatisraha on välja mõistetud kohtuotsusega, siis kuulub elatisraha maksmisele selle alusel. Vastasel juhul on teisel vanemal õigus pööruda kohtutäituri poole maksmata jäetud elatisraha nõudes. Ning seda isegi juhul kui teine vanem on lapsele ise soetanud vajalikke esemeid ning seda isegi nõutud elatisraha väärtuses. Nii seaduse kui ka üldtunnustatud moraalinormide kohaselt peab elatisraha saanud vanem seda ainult lapse huvides kasutama, kuid ta ei ole kohustatud esitama nende kulutuste tegemise kohta tõendeid – tśekke ja kuludokumente.
Samas ei peaks loogiliselt eeldades lapsele elatist maksma kumbki vanem juhul, kui laps veedab nii ema kui ka isa juures võrdse aja. Eelduseks siin on asjaolu, et lapse sealoleku ajal täidab vahetut ülalpidamiskohustust ju see vanem, kelle juures laps parajasti viibib. Kui tegelik olukord on vahepeal muuutunud kohtuotsuses sätestatust erinevaks – näiteks elas laps sel ajal ema juures, aga hilisemalt on hakanud viibima mõlema vanema juures võrdselt, siis on elatise maksmiseks kohustatud vanemal õigus pöörduda kohtu poole selleks, et kohtuotsust tegelikule olukorrale vastavaks muuta.