Nagu näitas hiljutine teleseriaal, on eesti kogukonnad jõudnud ka Hawaii´le ning end seal kenasti sisse seadnud. Vaatame korraks, kuidas on sätestatud ja toimub sealne elatisraha süsteem.
Nagu ka mujal, lasub Hawaii´l samuti kohustus oma last (või lapsi) toetada mõlemal vanemal. Kuid üldise reegli kohaselt maksab elatisraha siiski mittehooldusõiguslik vanem, kes veedab lapsega vähem kui poole ajast. Enamuse ajast lapsega veetev hooldusõiguslik vanem jääb samuti lapse toetamise eest vastutavaks, kuid seadus eeldab, et tema kulutab nõutud summa otse lapse vajaduste katmiseks.
Elatisraha summa sõltub tavaliselt laste arvust, mõlema vanema sissetulekutest ning lapse vajadustest.
Elatisraha suuruse määramise juhised
Hawaii´l on olemas väljatöötatud juhiseid laste elatisraha suuruse määramiseks. Nende kasutamiseks oleks aga kõigepealt vaja teada mõlema vanema sissetulekuid ning lapse hooldusõiguse korraldust. Arvestada on vaja nii bruto- kui ka netosissetulekut. Bruttosissetulek on kogu regulaarne sissetulek kõigist allikatest, mis hõlmab nii palka, töötasu, boonuseid ja komisjonitasusid, kui ka tasu ületundide ning muude regulaarse iseloomuga tööde eest. Lisaks bruttosissetuleku hulka ka pensionimakseid ja dividende, aga samuti ka sõjaväe eritasusid ning sõjaväelase abikaasa toetust. Mittetöötava lapsevanema puhul arvestatakse sissetulekuks ka töötutoetustest, samuti on kohtul õigus arvestada sissetulekut ka sellise vanema puhul, kes vabatahtlikult ei tööta või teeb seda ettenähtust vähem, v.a.juhul, kui tal on selleks piisav põhjus (puudega või tulevase töö jaoks väljaõpet läbiv vanem). Kohus ei nõua sissetulekut vanemalt, kes on alla 3-aastase lapsega kodus. Kui aga mittetöötav on üle 3-aastase lapsega töövõimeline vanem, siis võib kohus arvestada tema sissetulekuks miinimumpalga alusel arvestatud töötasu, mis makstaks kuni 30 tunni töö eest nädalas.
Bruttosissetulekust võib teha mahaarvestamisi mõlema vanema netosissetuleku väljaarvestamiseks – selleks lahutatakse abikaasatoetused, juba määratud ja saadud elatisraha, sotsiaalkindlustuse maksed ning tulumaks. Samuti võib olla alust lisanduvateks mahaarvestamisteks olenevalt tema töö liigist ning saadud tervisekindlustuste boonustest. Samuti on elatisraha arvestamiseks juhiste järgi vaja teada hooldusõiguse korraldust – erinevate juhtude korral arvestavad juhised ka elatisraha erinevalt.
Elatisraha summa vaidlustamine
Enne elatisraha määramist saab lapsevanem paluda kohust või riigiagentuuri mõjuvatel asjaoludel elatisraha summa suurust vähendada või suurendada. Piisavaks põhjuseks võib siinkohal olla olukord, kui elatisraha summa ületab 70% vanema nettosissetulekust, vanemal on olemas teine laps erinevast suhtest või kui laps ja/või vanem on erivajadustega.
Elatisraha summa muutmine
Ka peale elatisraha määramist võib kohust või Lapse Elatisraha Jõustamise Agentuuri (Child Support Enforcement Agency – CSEA) paluda seda muuta, kuid see nõuab uue menetluse algatamist. Kui algsest elatisraha suuruse määramisest on möödas vähem kui 3 aastat, siis peab muutmiseks olema piisavalt mõjuvad põhjused – nagu näiteks töö kaotus või muutus hooldusõiguses ja/või suhtluskorras. Üldiselt on muutus oluline, kui selle tulemuseks oleks kehtiva elatisraha summa 10%-line muutus. Siiski on see nõutav lävi madalam, kui esialgsest elatisraha määramisest on möödas üle 3 aasta.