Kuigi töövaidlused võivad olla ka kollektiivsed, keskendume siinkohal vaid individuaalsetele töövaidlustele.
Individuaalne töövaidlus
Individuaalne töövaidlus mõistena on sätestatud Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse §-s 2 – see on töölepingu alusel tekkinud tööandja ja töötaja vaheline eraõiguslik vaidlus, mis võib olla ka vaidlus töölepingu ettevalmistamisest tuleneva nõude üle. Teiste sõnadega käivad siia alla kõik töötaja ja tööandja erimeelsused seoses kõige töölepingu sõlmimise ja selle lõpetamise vahele mahtuvaga.
Individuaalse töövaidluse lahendamine
Kui vaidlus on tekkinud, siis püütakse seda kõigepealt lahendada poolte kokkuleppel. Kui see ei õnnestu, siis on mõlemal poolel õigus pöörduda spetsiaalselt loodud organi – Töövaidluskomisjoni – poole. Töövaidluskomisjonid asuvad iga kohaliku Tööinspektsiooni juures. Töövaidlusest tulenevate nõuete esitamise tähtaeg on üldjoontes 4 kuud ning seda hakatakse arvestama alates oma õiguse rikkumisest teadasaamisest, töölepingu ülesütlemise vaidlustamisele kehtib tähtaeg 30 päeva. Töövaidluskomisjon otsustab avalduse menetlussevõtmise 3 tööpäeva jooksul. Kui asi menetlusse võeti, siis teatatakse istungi aeg ja koht, vastustajale ka tähtaeg oma kirjaliku vastuse ja tõendite esitamiseks. Seejärel vaadatakse asi läbi istungil, kus komisjon kuulab ära asjaosaliste selgitused ja tunnistajate ütlused. Arutatakse ainult neid nõudeid, mis olid avalduses välja toodud. Viimasena kuulatakse ära poolte lõppseisukohad ja Töövaidluskomisjon teeb oma otsuse samal päeval hääletamise teel. Otsus on täitmiseks kohustuslik, kuid sellega mittenõustumisel on pooltel õigus sama töövaidlusega pöörduda kohtusse. Kohtusse võib pöörduda ka koheselt, aga samaaegselt avalduse esitamine kohtusse ja töövaidluskomisjoni ei ole lubatud. Kui kohus Töövaidluskomisjoni otsust ei vaidlusta, siis lisab Töövaidluskomisjon poole taotlusel otsusele juurde jõustumismärke.
Töövaidluste arv langemas
Käesoleval ajal on märgata töövaidluste arvu osas langustrendi. Võrreldes eelmise aastaga on Töövaidluskomisjoni poole pöördutud lausa 23% võrra vähem, olles sellega langenud viimase 10 aasta madalaimale tasemele. Samas on tõusnud tööandjate poolt töövaidluse lahendamiseks esitatud avalduste osakaal, mis ei pea kindlasti tähendama seda, et töötajatepoolseid rikkumisi oleks rohkem, vaid võib tähendada ka tööandjate teadlikkuse tõusu.