Ülalpidamiskohustus oma laste suhtes tuleneb Eesti Vabariigis Perekonnaseadusest. Nimelt sätestab § 60 vanemate kohustuse ülal pidada oma alaealist last. Seadus sätestab samas ka mõned erandid sellest. Elatisraha on seega raha, mida makstakse lapse ülalpidamiseks.
Elatisraha kohustuslikus korras.
Kohtu otsusel on lapsel õigus saada igakuist elatisraha (mida mõnikord nimetatakse ka alimentideks) juhul, kui lapse vanemad lähevad lahku või kui üks vanem ei osale lapse kasvatamises ning ka ei toeta last rahaliselt. Elatisraha väljamõistmiseks kohtu poolt peab õigustatud isik kohtule esitama hagiavalduse elatise väljamaksmise nõudes, mida saab mugavalt teha www.e-toimik.ee keskkonnas elektrooniliselt. Seaduses ettenähtud korras on võimalik saada ka riigilt ajutist elatisabi sellel ajal, kui hagiavaldus elatisraha väljamõistmiseks on kohtusse antud, kuid otsust ei ole veel tehtud. E-toimiku keskkonnas on olemas ka võimalus elatisnõude maksekäsu kiirmenetluse esitamiseks, mida saab teha siiski ainult juhul, kui lapse isa on märgitud lapse sünnitunnistusel. Maksenõude kiirmenetlus on mõistlik esitada juhul, kui teine vanem elatisraha nõudele põhimõtteliselt vastu ei vaidle.
Elatisraha vabatahtlikult
Loomulikult võivad vanemad elatisraha maksmise kohta sõlmida ka rahumeelse kokkuleppe. Oluline on siinjuures see, et selline kokkulepe saaks hilisemate vaidluste vältimiseks ka kirjalikult vormistatud. Kokkulepe on igal juhul parem variant, kuna tavaliselt kestavad kohtumenetlused pikka aega ning lapse huvid võivad selle aja jooksul saada rohkem kahjustatud.
Elatisraha suurus
Elatise suurus on seadusega määratud ning see moodustab vähemalt 50% Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Tegeliku vajaliku elatise suuruse määramisel arvestab kohus lisaks ka vanemate varalist seisundit – sissetulekuid, tema teisi ülalpeetavaid jne. Siiski on elatisraha suuruse määramisel kõige määravamaks lapse huvid ning neid kaalub kohus igal üksikul juhul eraldi. Hiljem võib kohtule esitada ka hagiavalduse elatisraha suuruse muutmiseks juhul, kui lapse vajadused muutuvad või on muutunud kas last kasvatava või teise vanema varanduslik seisund.
Elatisraha maksmise aeg
Lisaks alaealisele lapsele on elatisraha saamiseks õigustatud ka täisealine laps, kes põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses jätkeb põhi- või keskhariduse omandamist. Seda siiski ainult kuni 21-aastaseks saamiseni. Kui täisealine laps vajab abi ning ei ole enda ülalpidamiseks ise võimeline, on ta samuti elatisraha saamiseks õigustatud.
Õigusbüroo Progressor on spetsialiseerunud ka elatisrahale. Vaata täpsemalt tsiviilõiguse õigusteenuse lehelt.