Kui valmis on meie majad uuteks kliimatingimusteks?
Praegusel juhul on üsna raske anda tehnilist hinnangut. On uuselamud ja vana elamufond. Kui elamu ehitusprojektis ei olnud kliimaseadme paigaldust algselt ette nähtud, tekib mitmeid probleeme.
Kaasaegsed õhusoojendus- ja jahutusseadmed võivad olla nii teisaldatavad kui ka kohtkindlad. Teisaldatava konditsioneeri saab korteris paigutada kuhu iganes, aga siis tekib küsimus, et kuidas soojus välja juhtida?
Selleks on kolm varianti. Esimene – juhtida kuuma õhu vool üldisesse ventilatsioonišahti, kuid sellisel juhul satub see kuum õhk teie naabrite korterisse. Teine moodus – puurida maja välisseina sisse fassaadile või oma rõdule ava ning juhtida soe õhk selle kaudu välja – ei ole juriidilisest seisukohast samuti õige otsus. Sellist teile mittekuuluva hoone konstruktsiooni mõjutavat otsust saab teha üksnes teiste korteriomanike nõusolekul. Kolmas variant on juhtida soe õhk õhuakna kaudu välja. Siin ei ole mingeid takistusi, välja arvatud see, et tegemist ei ole just kõige tõhusama meetodiga. Välja juhitud kuum õhk tuleb peagi õuest tagasi sisse.
Kohtkindlaid soojuspumpasid saab paigaldada nii korterisse kui ka õue. Välise kliimaseadme paigaldamisel on vaja mõjutada hoone tugikonstruktsiooni ja selle välimust, välja arvutada vibratsioonioht ja müratase. Pole tähtis, kas paigaldate konstruktsiooni hoone fassaadile või oma rõdule, sest enamikul juhtudel ei kuulu rõdu mitte korteriomandi koosseisu, vaid kõigile korteriomanikele. Sellisel juhul tuleb saada kooskõlastus korteriühistult ja kõigilt korteriomanikelt – mitte ainult enamuse, vaid iga korteriomaniku nõusolek. Samuti tuleb kõik hoone struktuuri muudatused kooskõlastada kohaliku omavalitsusega – asjaomasele osakonnale tuleb esitada teade ehitustööde kohta ja nende ehitustööde ametlik projekt.
Korteriomanike poole on parem pöörduda korteriühistu kaudu. Kui juhatus on nõus, võiks see esitada elanikele soojuspumbasüsteemi majja paigaldamise idee kirjelduse ja sellega seotud teabe.
Kogu see protsess on üpris keeruline, kuid on olemas teatud õiguslikud vahendid. Näiteks kui väike hulk naabreid on konditsioneeri paigaldamise vastu, võib pöörduda kohtusse ja asendada korteriomanike otsuse kohtumäärusega. Teoreetiliselt võib kohtusse minna ka enamuse vastu, kuid see on väga töömahukas protsess.
Juhul kui tekib probleeme ventilatsioonisüsteemiga, mis erinevalt konditsioneeridest on ette nähtud igassse majja, tuleks pöörduda korteriühistu juhatuse poole. Juhatus vaatab asja üle ja määrab kindlaks, kas ventilatsioon on korras. Kui selles küsimuses tekib juhatusega lahkhelisid, tuleb saada sõltumatu tehnilise spetsialisti hinnang. Selles küsimuses juhatuse poole pöördumine ja eksperthinnang peavad olema dokumenteeritud. Ühistu poole pöördudes antakse probleemi kõrvaldamiseks mõistlik tähtaeg, reeglina 10–20 päeva. Kui määratud tähtaja jooksul mingeid toiminguid ei tehta, võib töö ise ära teha ja esitada ühistule arve või minna kohtusse ja nõuda korteriühistult oma kohustuste täitmist.