Elatisrahaga on enamasti kimpus üksikvanematest emad. Seda, et mehed elatisraha küsimustes tõepoolest haruharva abi otsivad, kinnitab ka MTÜ Üksikvanema Heaks juhatuse liige Kristel Jürna.
Selles on suur tähtsus palgalõhel – meestel on tavalisemalt ka suuremad palgad, aga pigem takistavad mehi abi otsimast psühholoogilised probleemid, arvab MTÜ Ühendus Isade Eest juhatuse liige Kaido Kallikorm. Lagunenud pereelu puhul kardab mees kõige rohkem seda, et temalt võetakse tema lapsed, keda ta ka võib-olla kunagi enam näha ei saa. Seetõttu ei lähe isad tavaliselt ka nii kirglikult elatisrahasid nõudma. Et isad nii kirglikult elatisrahade tagaajamisse ei suhtu, seda kinnitab ka MTÜ Ühendus Isade Eest juhatuse liige Kaido Kallikorm. Olles ka ise perelagunemise üle elanud, püüab ta nüüd läbi MTÜ teisi samas olukorras olevaid isasid aidata.
Elatisraha isade manipuleerimisvahendina
Samas rõhutab Jürna ka seda, et ka emad kardavad laste äravõtmist ning ka selleks on omad põhjused. Pere juurest lahkunud isad hoiavad elatisraha maksmisest kõrvale ja toovad vabandusi, nagu ei jätkuks lapsele maksmiseks oma uue luksusliku elu ja kallite trennide kõrvalt enam aega. Või siis venitab maksmisega. Iga olukorda muuta püüdev liigutus ema poolt aga lõpeb sellega, et heal järjel isa ähvardab lapsed üleüldse ära võtta, kuna ema nagu ei saaks hakkama, aga temal on suurem sissetulek ja paremad elamistingimused. Sellegipoolest julgustab Jürna sellise ebaõiglusega mitte leppima ja kohtusse pöörduma.
Elatisraha ümber kembeldes ununeb laps
Kui rahanõudega saab kohtus mõne kuuga ühele poole ning elatisraha nõuda ka tagantjärele, siis keeruliste suhteprobleemide lahendamisele võib kuluda aastaid ja aastaid. Kui ainult elatisraha ümber trall käib, siis tihtipeale ei peeta kahjuks samal ajal kuigivõrd tähtsaks seda, et laps peab saama oma mõlema vanemaga suhelda.