Süsteem, mille kohaselt minimaalne elatisraha lastele on seotud kehtiva miinimumpalga suurusega, võib üsna varsti saada muudetud, kuna viimase aja trendiks on saanud alampalga kiire kasvu kohaselt on tekkinud oht elatisraha suuruse kasvuni määras, mis tegelikule laste kasvatamise kulule enam ei vasta. Vastavalt Tartu Ülikooli uuringule kulub ühele lapsele praeguse aja Eestis ca 280 eurot kuus.

Hetkel veel kehtiv seadus sätestab elatisraha suuruseks ühes kuus vähemat alampalgaga võrdse summa, millest lahuselav lapsevanem peab last kasvatavale vanemale maksma vähemalt poole, mis täna moodustab 195.- eurot.

2014. aastal aga kasvas alampalk 11% võrra, käesoleval aastal veel 10% võrra, samas jääb kaugele maha tarbijahinnaindeksi ja keskmise palga kasv. Kõlanud on ka näiteks sotsiaaldemokraatide soovid tõsta alampalk aastaks 2019 kuni 800 euroni. Sellise stsenaariumi kohaselt kahekordistuks kehtiva seaduse kohaselt ka minimaalne elatisraha ning olukord muutuks absurdseks – eraldi elav lapsevanem peaks kahele lapsele maksma elatisraha 800 eurot kuus, samas kui ennustatav brutopalk samal ajal on 1370 eurot, mis teeks netos ca 1000 eurot.

Juba praegu peetakse elatisraha seotust alampalgaga selle põhjuseks, et elatisraha maksmise kohutuse täitmisega on üha enam probleeme ning ka elatisraha maksmisest kõrvalehoidjate arv on suurenenud. Seega oleks miinimumelatisraha eraldamine alampalgast igati mõistlik mõte.

Samas peaks asjatundjate arvates käsitlema elatisraha süsteemi muutmist eraldiseisvana, kuna ka muud lapsega seotud toetused mõjutavad seda. Mõistlik oleks vast siinkohal mittepiisavas suuruses elatisraha seos alampalgaga hoida kuni elatisraha piisava määra saavutamiseni ning seejärel siduda see mingi teise baasmääraga – näiteks keskmise palga või inflatsiooniga.

Ka Justiitsministeeriumi arvates on elatisraha süsteemi muutmine lähitulevikus vägagi reaalne.