Rootsis on abielude arv väga madal ja esmakordselt abiellujate naiste vanusemäär väga kõrge. Lahutuste arv on keskmisel tasemel. Pooled sündinud lastest on sündinud mitteabielulisest kooselust. Teismeliste sünnitusmäär on madal. Ca ühte last viiest kasvatab üksikvanem.
Elatisraha üksikvanemale
Küsitlused ja statistilised uringud näitavad, et üksikvanemaga pered on Rootsis mitmes mõttes ebasoodsas olukorras. Perekonnapoliitika on keskendunud nende majanduslikult haavatavate perede kaitsmisele, aga alates 1980-ndatest aastatest on olnud üldine trend kergendada mitteresidentidest vanemate koormat ja parandada olukorda vanema järgmise perekonna jaoks, asetades vastutuse esimese perekonna eest suures mahus riigile.
Üksikvanemad on Rootsis tavaliselt üsna tasased, aga nende huvid on jõuliselt kaitstud poliitiliste- ja erinevate naiste huvisid kaitsvate organisatsioonide poolt. Mitteresidentidest vanemad on vastupidiselt üsna häälekad ja on alates 80-ndatest toimunud muudatustest hulgaliselt kasu saanud. Tulemusena on valitsus olnud innukas hoidmaks lapse elatisraha suuruse üsna madalal tasemel ja vastupidiselt julgustab üksikvanemaid ise oma lapse paremaks ülalpidamiseks rohkem tööd tegema.
Elatisraha suuruse arvestamine
Kohus otsustab lapsele väljanõutava elatisraha suuruse vastavalt individuaalsetele majanduslikele asjaoludele, aga selleks on seadustega antud ka juhised. Kui vanemad on elatisraha suhtes kokkuleppele jõudnud, siis kohus lihtsalt kinnitab selle kokkuleppe. Vanemad peavad panustama lapse vajaduste katmiseks mõistlikes osades, mis seaduste järgi arvestatakse vanema sissetulekut silmas pidades ja aluseks võttes lapse vanust:
• 0-6 aastane laps: 65% tavapärase igakuise makse suurusest
•7-12 aastane laps: 80% tavapärase igakuise makse suurusest
•13+ aastane laps: 95% tavapärase igakuise makse suurusest
Kui teine vanem on majanduslikult kindlustatud sellisel tasemel, mis võimaldaka elatisraha maksta ka tavapärasest summast suuremas ulatuses, siis loetakse, et teine vanem ei tohiks lapsele elatisrahast tulu saada ja maksma kohustatav vanem võib taotleda nõutava elatisraha suuruse vähendamist selle osa võrra. Vanem ei vastuta lapse elatisraha maksmise eest, kui ta ise end ülal ei pea, seega saab taotleda tavaliste elamiskulude ja mõistlike kommunaalkulude mahaarvestamist elatisrahast. Kui vanemal on olemas teine perekond, on aluseks põhimõte kõikide laste võrdsed vajadused, seega kui see nõue ei ole nõutava elatisraha suurust arvestades täidetud, siis sel juhul võidakse ka nõutavat elatisraha vähendada.
Minimaalse elatisraha suurus
Minimaalset elatisraha suurust mitteresidentidest vanematele seadustega sätestatud ei ole.
Garanteeritud maksed
Kui teine vanem lapsele elatisraha ei maksa, võib üksikvanem pöörduda toetuse saamiseks Sotsiaalabiametisse – see katab elatisraha ja nõuab selle hiljem sisse maksmisest kõrvalehoidvalt mitteresidendist vanemalt. Mitteabielus olevad emad saavad seda süsteemi kasutada ka ilma kohtu kaudu elatisraha taotlemiseta. Toetus on maksuvaba ning seda makstakse olenemata vanema töötamisest ja perekonnaseisust kuni lapse 20-aastaseks saamiseni, kui ta on sel ajal täiskohaga õpilane. Selline toetus nõutakse hiljem sisse mitteresidendist vanemalt, arvestades tema sissetulekut ja laste arvu:
• 1 laps – 10% sissetulekust
• 2 last – 6.25% sissetulekust iga lapse kohta
•3 last – 5% sissetulekust iga lapse kohta
Siiski ei tohi need tagasimakstavad summad kokku ületada saadud toetuse summat, st. toetust taotlenud vanem ei tohi sellest rahast ise kasu saada. Kui mitteresidendist vanem selliselt tagasinõutud elatisraha ei maksa, siis läheb asi menetlemiseks kohtutäituritele, kes nõuavad selle raha sisse mittemaksnud vanema palgamaksetest ja tuludeklaratsiooni tagastustest.