Võtame näiteks sellise olukorra: abielupaar ei ela enam koos, kuid neil on kaks alaealist last. Ametlikult lahutatud nad ei ole. Lapsed elavad ema juures, isa maksab lastele nö. mitteametlikult vabatahtlikult elatisraha 390 eurot kuus, kuid ta ähvardab pidevalt, et lõpetab elatisraha maksmise järgmisel kuul. Igaks juhuks soovib laste ema elatisraha ka kohtu kaudu välja nõuda, aga küsimus on: kas asja ametlikuks tegemiseks on vaja kõigepealt abielu lahutada?

Probleeme tasuks lahendada nende tekkimise järjekorras

Perekonnaõigusega tegelevad juristid on siinkohal arvamusel, et ametlikult isalt kohtu kaudu elatisraha nõudmiseks praegu veel alust ei ole – senini on ta ju elatisraha korralikult maksnud. Aluseks elatisraha nõudes kohtusse pöördumiseks peab olema selline olukord, kus laste ise on elatisraha maksmata jätnud või maksnud ebapiisavalt. Ehk siis rikkunud laste ülalpidamiskohustuse täitmist. Kui selline olukord peaks tekkima, siis saab kohtusse esitada maksekäsu kiirmenetluse avalduse või hagiavalduse. Kohtusse pöördumise aluseks on ainult asjaolu, et laste ülalpidamiskohustust laste isa poolt ei täideta. Abielus olemine või mitteolemine ei oma siinjuures tähtsust.

Elatis vähemalt pool alampalgast

Vastavalt Eesti Vabariigi Perekonnaseadusele peab ühele lapsele makstav elatisraha olla vähemalt 50% kehtivast alampalgast. Käesoleval, 2015. aastal moodustab see 390 eurot, seega pool sellest moodustab 195 eurot. Seega ei tohi elatisraha ühele lapsele sellest summast väiksem. Erandkorras võib elatisraha summat kohtu kaudu ka vähendada, kui selleks on olemas seaduses ettenähtud alused ning need on tõendatud. Kui aga lapse igakuised vajadused on suuremad ja soovite elatisraha poolest alampalga summast rohkem, siis tuleb lapse kulutusi kohtus ka detailselt tõestada.