Eesti Advokatuurilt on käesoleva aasta alguses Justiitsministeeriumile laekunud ettepanekud reformimaks riigi õigusabi Tallinnas ja mujal Eestis. Nii võiks ettepanekute kohaselt selleks moodustada ka näiteks eraldiseisva sihtasutuse, kelle esmane prioriteet oleks tegeleda abisaajate ja menetlejate meelest seni kõige vähem tähelepanu saanud valdkondadega. Ettepanekute aluseks esitati ka rahvusvahelise audiitorbürooga Ernst & Young Baltics AS koostöös valminud analüüs riigi õigusabi Tallinnas ja mujal Eestis toimimisest.

Probleemiks piirkondlikud erinevused

Kui üldiselt näitasid riigi õigusabi Tallinnas ja mujal Eestis analüüsi tulemused jätkuvaid positiivseid arenguid, siis siiski on veel probleem selle kättesaadavusega mõnedes Eesti piirkondades. Nii oli näiteks riigi õigusabi Tallinnas, Tartus ja Pärnus kättesaadavus üldjoontes hea ja probleemid seisnesid pigem selle ebapiisavas tasus, kuid Ida-Virumaal ja Kagu-Eestis on vastava teenuse osutajatest pidev puudus.

Riigi õigusabi suur nõudlus

Probleemiga on aga vajalik jätkuvalt ja üha aktiivsemalt tegeleda, sest riigi õigusabi Tallinnas ja mujal Eestis on vajanud ca 14 000 majanduslikus kitsikuses vaevlevat inimest ning ca 14% nendest on riigi õigusabi vajanud korduvalt. Peaasjalikult rakendatakse riigi õigusabi Tallinnas ja mujal Eestis kriminaalasjades – ca 75%-l juhtudest. Aga tõusnud on ka riigi õigusabi Tallinnas ja mujal Eestis osutamine ka tsiviilasjades – nüüd juba ca veerandil kõigist juhtudest.

Riigi õigusabi Tallinnas ja mujal Eestis osutavad vastavad advokaadid, kes on end registreerinud riigi õigusabi pakkujaks ning kelle seast konkreetse advokaadi määrab Advokatuur. Riigi õigusabi saajate kategooriad on seadusega sätestatud ning selle, kas õigusabi saaja nendele kategooriatele vastab, otsustab menetleja.