1. Lapsevanem märgitakse eatisraha väljanõudmise hagis vaid lapse seaduslikuks esindajaks, hageja ehk elatisraha nõudja on alati laps, kelle vajaduste katteks nõutav elatisraha läheb.

2. 2015. aastal on elatisraha miinimumsuurus 195 eurot – 50% ulatuses kehtestatud miinimumpalga alammäärast. Kuna ka miinimumpalk on muutuv suurus, siis oleks pikemale perspektiivile mõeldes kasulik oma nõudes ka elatisraha suurus miinimumpalgaga siduda, selmet nõuda konkreetset summat. Lapsel on õigus saada elatisraha vähemat miinimummääras, kuigi PKS PKS § 102 lg 2 sätestab ka õiguse seda mõjuval põhjusel alla miinimummäära vähendamiseks (vanema töövõimetus või teise lapse olemasolul, kes jääks elatisraha saavast lapsest vähem kindlustatuks). Igal juhul peab mõjuvat põhjust põhjendama.

3. Samuti vajavad põhjendamist kõik elatisraha summad, mida nõutakse üle miinimumäära. Seejuures on vajalik ka silmas pidada, et mõlemad vanemad peavad lapse heaks panustama võrdselt.

4. Elatisraha ei saa nõuda sellelt vanemalt, kes ei ole vanemana lapse sünnitunnistusele märgitud – sellisel juhul peab eelenavlt tuvastama ka lapse põlvnemise Seda saab teha kas elatisraha nõudmisega samas hagis või algatama selleks eraldi menetluse.

5. Erandina saab elatisraha nõuda ka näiteks hagi esitamisele eelneva ühe aasta eest, käsitledes seda kui nõuet kahju hüvitamisele. Sel juhul peab sellise nn. kahju tekkimist ka selgitama ja tõendama. Reeglina nõutakse ja makstakse siiski elatisraha iga kalendrikuu eest ette.

6. Erinevalt varasemat ei pea enam eatisrahalt maksma tulumaksu.

7. PKS § 100 lg 2 sätestab, et elatisraha peab kasutama lapse huvides, seega on selle eesmärk alati ja ainult lapse heaolu tagamine.