Tööaeg E-R: 9-17.00
L-P: suletud
+372 56 25 77 13
info@progressor.ee

Konkurentsipiiranguga seotud töövaidlus

Konkurentsipiiranguga seotud töövaidlused tööandja ja töötaja vahel ei esine küll massiliselt, kuid aastast aastasse neid siiski ette tuleb ning viimasel ajal on sellised töövaidlused oma arvult siiski ka veidi kasvanud.

Konkurentsivõimelisus on olnud oluline läbi kõikide aegade. Aktuaalsed on tööandjate õigustatud kartused sellest, kuidas end hoida. Üheks edu võtmeks võib ettevõttel olla mõne spetsiifilise info valdamine ning ärimudeli lahutamatuks osaks mõningase info salastatus. Tööandja jaoks on olulised töötajad, keda ta koolitab ning kellel on tundlikule informatsioonile ligipääs olemas. Kui selline töötaja nüüd lahkub tööle konkurendi juurde, siis võib see tekitada tööandjale suurt kahju.

Vastavalt Töölepingu seaduse (TLS) paragrahvidele 23–27 on sätestatud konkurentsikeelu kokkuleppe tingimused, milles omakorda eristatakse tingimusi töösuhte kestel ja selle lõppemisel. Kokkuleppe eesmärk on siin suunatud tööandja huvide tagamisele, mis aga omakorda piiravad või kohustavad töötajat ka väljaspool töösuhet, seega on selline kokkulepe alati seotud ka isiku põhiõiguste riive võimalikkusega.

Millest tekib töövaidlus konkurentsikeelust tingituna?

Konkurentsikeelust tingitud töövaidlusega pöörduvad Töövaidluskomisjoni nii tööandjad kui ka töötajad. Esimestel on nõueteks näiteks kahju hüvitamine või leppetrahv konkurentsikeelu rikkumise tagajärjel tekkinu suhtes, teiste puhul on sagedased nõuded leppetrahvi tühistamiseks, konkurentsikeelust kinnipidamise tasu ja töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks juhul, kui selle põhjusena oli toodud konkurentsikeelu rikkumine.

Töövaidlus on ette tulnud ka selle kohta, kas konkurentsipiirangu kohustust võidakse käsitleda tüüptingimusena Võlaõigusseaduse (VÕS) mõttes, mis omakorda teeb võimalikuks kohustuse ebamõistlikkuse korral kokkuleppe tühisuse tuvastamise. Töövaidluse korral ongi üks keerulisemaid asju tööandja poolt konkurentsikeelu rikkumise tõendamine ning vastavalt ka võimaliku kahju kindlaksmääratlemine.

Töövaidluste ennetamiseks on olulised järgmised asjaolud:

  • Konkurentsipiirangu määratlus. Oluline on töösuhte pooltel konkurentsikeelu kohaldamises kokku leppida kirjalikult. Töövaidlused on tekkinud sellelt pinnalt, et pole piisavalt järgitud seaduse nõuet piiritleda konkurentsikeeld mõistlikult igakülgselt – nii ruumiliselt, ajaliselt kui ka esemeliselt ning selliselt, et see oleks töötajale äratuntav. Kui seda tehtud ei ole, siis loetakse selline kokkulepe vastavalt TLS § 23 lg 4 kohaselt tühiseks.
  • Töövaidluse lahendamiseks konkurentsipiirangu teemadel peab tööandja täpselt teadma, mida ta nõuab.
  • Tööandja nõudmised ei tohi piirata töötaja eneseteostust ja sissetuleku võimalust.
  • Tööandja peab täpselt järgima seaduses sätestatud konkurentsikeelu ülesütlemise tähtaegasid.
  • Tööandja poolt nõutud leppetrahvi või kahju hüvitamiseks konkurentsipiirangu rikkumise korral peale töösuhte lõppemist peab olema selline tingimus ka kokku lepitud. Kokku saab selles leppida kirjalikult kehtivusega kuni üks aasta ning taoline piirang peab vastama ka töösuhte kestuse jooksul kehtivatele konkurentsipiirangu tingimustele. Üldjuhul on leppetrahv ühekordne rahaline summa, mis on töölepingus määratud ning mille aluseks võetakse võimaliku rikkumise eeldatav tagajärg. Töövaidluse vältimiseks peavad kokkuleppest kinni pidama mõlemad pooled.

Kokkuvõtteks

Töövaidlused konkurentsipiirangute kohutuste mittetäitmise pinnalt tekivad ikkagi eelkõige segadusest selliste tingimuste määratluse ümber. Tingimused on vaja määratleda selgelt ja üheselt mõistetavalt – konkurentsipiirangu ruumiline, ajaline ja esemeline täpne piiritlemine ning keelu tunnustamine ennetab töövaidlusi. Kui aga selline töövaidlus on juba tekkinud, siis on mõistlik pooltel omavahel jooksvalt suhelda, sest töövaidlustes jääb enamasti problemaatiliseks kõik  konkurentsipiirangu kohustuse rikkumise tõendamisega seonduv.

Jaga:
KIRJUTAGE MEILE