Justiitsministeeriumis on ette valmistatud eelnõu, mille alusel peaks elatisraha sissenõudmine muutuma tõhusamaks. Eelnõu sai ka Vabariigi Valitsuse heakskiidu.
Justiitsminister Andres Anvelt´i sõnul on tegu keskse tähtsusega eelnõuga valitsuskoalitsiooni perepoliitikas – see kehtestab elatisraha maksmisest kõrvalehoidjatele jõulise riikliku sunni, mis omakorda peaks vähendama vaesusriskis elavate laste arvu. Kõige olulisem mõte siinjuures on see, et panna lapsevanemaid mõtlema elatisraha maksmise kohustusele juba ennetavalt. Anvelt lausus: “Tegemist on ju inimese enda lapsega. Kui aga vanem tõesti maksmisest kõrvale hiilib, siis on riigi ülesanne tagada, et vanem oma kohustust täidaks.”
Uued meetmed elatisraha võlgade vähendamiseks
Vastavalt eelnõule saab kohus tulevikus elatisraha mõjuva põhjuseta maksmatajätmise korral peatada näiteks selle isiku relvaloa ja kalastuskaardi kehtivuse, mootorsõiduki ja väikelaeva juhtimisõiguse ning jahitunnistuse. Õiguste peatamisel saab kohus keelata ka nende õiguste andmise. Ka ei saa ta riigilt erametsaomaniku- või ettevõtluse alustamise toetust.
Samuti on tulevikus eelnõu alusel kohtutäitur kohustatud regulaarsemalt elatisraha maksmisest kõrvalehoidjatega ühendust võtma välja selgitamaks, miks isik ülalpidamiskohutsust ei täida, millised on tema sissetulekud ja kuidas kavatseb ta elatisraha võlgnevuse kustutada. Peale pikaajalisi tulemusteta jäänud muid täitemenetluse toiminguid peab kohtutäitur arestitava vara leidmiseks ja selle müümiseks läbi otsima võlgniku valduses olevaid ruume ja maatükki.
Ka elatisraha võlgniku töötasu ja muu taolise tasu suuruse arvestamine selle arestimisel muutub – selle hulka hakatakse arvestama ka muid tööandja poolt töötajale võimaldatud mitterahalisi hüvesid. Kohtutäituritele antakse õigus arestida kolmandale isikule elatisraha maksmise kohustusest kõrvalehoidja eest makstud rahalise kohustuse, kui see ületab võlgnikule seadusega määratud mittearestitava sissetuleku suuruse. Selle sätte eesmärk on kätte saada kohtutäituri eest varjatud raha, mida maksti sularahas või teiste isikute kontosid kasutades kolmandale isikule elatisraha võlgniku eest.
Kooliskäiva lapse elatisraha maksmise aeg pikeneb
Pikeneb lapse elatisnõude aegumistähtaeg – 3-lt aastalt 10-le. Praegu kehtiva seaduse järgi on põhi- või keskharidust omandaval täiseealisel lapsel õigus elatist saada kuni 21. eluaastani. Tulevikus saab see õigus olema ka kuni 21-aastasel kõrgharidust omandaval või kutseõppe tasemeõppes õppival lapsel.
Lihtsamaks muutub ka riigi õigusabi taotlemine, kui seda soovitakse lapse elatise asjus.