Publikatsioonid

Kuidas naabri halb maine mõjutab kinnisvara müüki või üürimist? „Müüjal ega üürileandjal ei ole kohustust edastada kuulujutte, sotsiaalmeediast pärinevaid hinnanguid ega infot naabri eraelu kohta,“ sõnab jurist Ero Liivik. Esmaspäeval kirjutas Elu24, et neile laekunud vihje kohaselt on kurikuulus TikToki sisulooja Mihkel-Alex Hunt ehk Miku kolinud Kuressaares uude elukohta. Toimetusega ühendust võtnud naaber kurtis lärmiga … Read more

Eesti võlaõiguse valdkond on piisavalt lai ja mahukas. Palju erinevaid lepinguid, neist tulenevaid õigusi, põhi- ning kõrvalkohustusi. Põhikohustused on eraldamatult seotud kindla lepingu liigiga. Nt müügilepingu puhul on müüja põhikohustuseks anda kindla asja üle ostjale ning ostja põhikohustuseks on võtta see asi vastu.[1] Töövõtulepinguga võtab töövõtja kohustuse saavutada teatud tulemuse ning tellija kohustub selle eest … Read more

Progressor Õigusbüroo aitas liiklusõnnetuses vigastada saanud jalakäijal saada õiglase kompensatsiooni kohtusse pöördumata Eesti kohtud mõistavad liiklusõnnetuses vigastada saanud inimeste kasuks keskmiselt 7000 eurot moraalse kahju eest. Kohtus aga käimata saavad kannatanud reeglina kompensatsiooni, mis ei ületa isegi 3000 eurot. Seda silmapaistvam on Progressor Õigusbüroo juristide saavutus. 2023.a lõpus toimus Tallinnas liiklusõnnetus, milles sai vigastada jalakäija, … Read more

Transpordiameti statistika järgi oli 2023. aastal toimunud 1730 liiklusõnnetust, milles sai vigastada 1949 inimest ning oli 59 hukkunuid.1 Viimase viie aasta (2019 – 2023) statistika on ärev – liiklusõnnetuste ja vigastatute arv on sisuliselt üksnes kasvamas. Peaaegu iga liiklusõnnetuse tagajärjel põhjustatakse vahetult kahju teistele isikutele – kas materiaalset või moraalset. Põhiseadus deklareerib sõnaselgelt, et igaühel … Read more

Ülemäära usaldav suhtumine oma elukaaslasesse viib mõnikord selleni, et inimesed maksavad aastaid hüpoteeki olemata seejuures eluaseme kaasomanik.  Naine ja mees elasid koos, otsustasid hankida eluaseme, kuid ei olnud ametlikult abielus. Koos elati 11 aastat, sündis ühine laps. Kui otsustati lahku kolida, selgus, et naine ei ole omanik. Kinnisvara ostuks võetud laenu tagasimakseid tehti võrdses osas, … Read more

Moraalse kahju hüvitamise vaidlused on tõestamise poolest ühed keerulisemad. Kuidas väljendada enda valu rahaliselt ja millest sõltub kompensatsiooni suurus?Kahju võib olla varaline või mittevaraline. Varalist kaotust on võimalik selgelt väljendada rahalise ekvivalendina, erinevalt mittevaralisest kahjust, millel pole selgelt määratletud materiaalset väljendust. Lisaks peame mõistma, et meie õigussüsteem suhtub moraalse kahju hüvitamisesse võrreldes näiteks ameerika omaga … Read more

err.ee (pärast esinemist ETV+ Suvestuudios 11.08.21) Mis seaduste alusel võib valitsus nii kiiresti muuta ja kehtestada uusi piiranguid seoses COVID19-ga? Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse alusel. Antud seaduse § 28 võimaldab valitsusel võrdlemisi kiiresti ja eelneva Riigikogus lugemiseta kehtestada paragrahvist lähtuvaid piiranguid. Piirangud kehtestatakse eraldiseisva haldusaktiga, mida regulaarselt uuendatakse ja täiendatakse. Sellisel moel reguleerib valitsus … Read more

postimees.ee Kui valmis on meie majad uuteks kliimatingimusteks? Praegusel juhul on üsna raske anda tehnilist hinnangut. On uuselamud ja vana elamufond. Kui elamu ehitusprojektis ei olnud kliimaseadme paigaldust algselt ette nähtud, tekib mitmeid probleeme. Kaasaegsed õhusoojendus- ja jahutusseadmed võivad olla nii teisaldatavad kui ka kohtkindlad. Teisaldatava konditsioneeri saab korteris paigutada kuhu iganes, aga siis tekib … Read more

Elatisraha on teatud isikule pandud juriidiline kohustus oma endisele elukaaslase ülalpidamiseks lahkumineku ja abielulahutuse vahelisel perioodil ning peale abielulahutust, mille määramise alused ja suuruse määrab iga maa perekonnaõigus eraldi. Traditsiooniliselt pidi elatisraha maksma abielumees oma endisele naisele, aga alates 1970-ndatest aastatest on Lääneriikides koos soolise võrdsuse põhimõtete propageerimisega toimunud muutus ka selles osas – ka … Read more

Ülalpidamiskohustus oma laste suhtes tuleneb Eesti Vabariigis Perekonnaseadusest. Nimelt sätestab § 60 vanemate kohustuse ülal pidada oma alaealist last. Seadus sätestab samas ka mõned erandid sellest. Elatisraha on seega raha, mida makstakse lapse ülalpidamiseks. Elatisraha kohustuslikus korras. Kohtu otsusel on lapsel õigus saada igakuist elatisraha (mida mõnikord nimetatakse ka alimentideks) juhul, kui lapse vanemad lähevad … Read more