Uncategorized

Ülemäära usaldav suhtumine oma elukaaslasesse viib mõnikord selleni, et inimesed maksavad aastaid hüpoteeki olemata seejuures eluaseme kaasomanik. 

Moraalse kahju hüvitamise vaidlused on tõestamise poolest ühed keerulisemad. Kuidas väljendada enda valu rahaliselt ja millest sõltub kompensatsiooni suurus?

(pärast esinemist ETV+ Suvestuudios 11.08.21) Mis seaduste alusel võib valitsus nii kiiresti muuta ja kehtestada uusi piiranguid seoses COVID19-ga? Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse alusel. Antud seaduse § 28 võimaldab valitsusel võrdlemisi kiiresti ja eelneva Riigikogus lugemiseta kehtestada paragrahvist lähtuvaid piiranguid. Piirangud kehtestatakse eraldiseisva haldusaktiga, mida regulaarselt uuendatakse ja täiendatakse. Sellisel moel reguleerib valitsus ühiskonnas … Read more

Kui valmis on meie majad uuteks kliimatingimusteks? Praegusel juhul on üsna raske anda tehnilist hinnangut. On uuselamud ja vana elamufond. Kui elamu ehitusprojektis ei olnud kliimaseadme paigaldust algselt ette nähtud, tekib mitmeid probleeme. Kaasaegsed õhusoojendus- ja jahutusseadmed võivad olla nii teisaldatavad kui ka kohtkindlad. Teisaldatava konditsioneeri saab korteris paigutada kuhu iganes, aga siis tekib küsimus, … Read more

Elatisraha on teatud isikule pandud juriidiline kohustus oma endisele elukaaslase ülalpidamiseks lahkumineku ja abielulahutuse vahelisel perioodil ning peale abielulahutust, mille määramise alused ja suuruse määrab iga maa perekonnaõigus eraldi. Traditsiooniliselt pidi elatisraha maksma abielumees oma endisele naisele, aga alates 1970-ndatest aastatest on Lääneriikides koos soolise võrdsuse põhimõtete propageerimisega toimunud muutus ka selles osas – ka … Read more

Ülalpidamiskohustus oma laste suhtes tuleneb Eesti Vabariigis Perekonnaseadusest. Nimelt sätestab § 60 vanemate kohustuse ülal pidada oma alaealist last. Seadus sätestab samas ka mõned erandid sellest. Elatisraha on seega raha, mida makstakse lapse ülalpidamiseks. Elatisraha kohustuslikus korras. Kohtu otsusel on lapsel õigus saada igakuist elatisraha (mida mõnikord nimetatakse ka alimentideks) juhul, kui lapse vanemad lähevad … Read more

Õigusbüroo on äriüksus, mis on moodustatud õiguse praktiseerimise eesmärgil ühest või mitmest juristist. Õigusbüroo poolt osutatav esmane teenus on klientide nõustamine (eraisikud või firmad) nende seaduslikest õigustest ja kohustustest ning klientide esindamine tsiviil- või kriminaalasjades, äritehingutes ning kõigis muudes juriidilise sisuga asjades, kus õigusabi vajatakse. Loe täpsemalt õigusbüroost Progressor. Õigusbürood võivad olla nii väiksemad kui ka … Read more

Kuigi töövaidlused võivad olla ka kollektiivsed, keskendume siinkohal vaid individuaalsetele töövaidlustele. Individuaalne töövaidlus Individuaalne töövaidlus mõistena on sätestatud Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse §-s 2 – see on töölepingu alusel tekkinud tööandja ja töötaja vaheline eraõiguslik vaidlus, mis võib olla ka vaidlus töölepingu ettevalmistamisest tuleneva nõude üle. Teiste sõnadega käivad siia alla kõik töötaja ja tööandja … Read more

Perekonnaseadus § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis lapsele ei tohi olla väiksem poolest Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.Alates uuest 2015. aastast minimaalse elatisraha suurus muutus.  Kuni 31.12.2014 oli kuupalga alammääraks 355 eurot kuus ning vastavalt moodustas ka igakuine minimaalne elatis ühe lapse kohta 177,50 eurot. Vabariigi Valitsuse 28.11.2013.a. määruse nr. 166 kohaselt on … Read more

Justiitsministeeriumis on ette valmistatud eelnõu, mille alusel peaks elatisraha sissenõudmine muutuma tõhusamaks. Eelnõu sai ka Vabariigi Valitsuse heakskiidu.  Justiitsminister Andres Anvelt´i sõnul on tegu keskse tähtsusega eelnõuga valitsuskoalitsiooni perepoliitikas – see kehtestab elatisraha maksmisest kõrvalehoidjatele jõulise riikliku sunni, mis omakorda peaks vähendama vaesusriskis elavate laste arvu. Kõige olulisem mõte siinjuures on see, et panna lapsevanemaid … Read more