Juba pikemat aega on valitsuskabinettides liikunud ringi idee luua ka Eestis Riiklik Elatisabi Fond , mis aitaks paljusid elatisraha kättesaamisega hädas olevaid vanemaid. Nüüdseks on Riigikogu IRL fraktsioon-i poolt ka antud menetlusse otsuse eelnõu, millega 2016. aasta 1.jaanuariks selline institutsioon luua.
Praegune elatisraha menetlus pikk ja tihti ka tulemusteta
Elatisraha määramiseks saab üksinda last kasvatav vanem pöörduda kohtusse, kuid see võib endast kujutada pikemaajalist protsessi ning ka selle määramisel ei pruugi see viia veel elatisraha reaalse kättesaamiseni. Nõude saab anda kohtutäiturile, kuid ka see ei pruugi tulemusi tuua. Igal aastal teevad kohtud elatise määramise kohta üle 1000 lahendi, aga näiteks selle aasta alguse seisuga oli elatise võlgnike nimekirjas oli üle 600 võlgniku ning täitemenetluses üle 12 000, millest tulenev võlgnevus moodustas kokku üle 10 miljoni euro. Kehtiv elatisabi seadus sätestab 90-päevase riikliku elatisabi maksmise perioodi, mis ei ole aga kaugeltki piisav. Praeguseks on Justiitsministeerium esitanud Vabariigi Valitsusele eelnõu, millega tõhustada elatise määramise menetlust ja tugevdada mõjutusvahendeid elatisraha maksmisest kõrvale hoidvate isikute suhtes. Samas võivad sellised meetmed pigem tekitada olukorra, kus vanematevahelised pinged veelgi suurenevad ning lapse olukord halveneb veelgi.
Riikliku Elatisabi Fondi abil elatisraha maksed garanteeritud
Palju oleks siinkohal kasu Riikliku Elatisabi Fondi loomisest riikliku institutsioonina, mis maksab vanemale väljamõistetud elatise miinimumi õigeaegselt välja ning nõuab selle hiljem sisse elatisraha maksmiseks kohustatud vanemalt.
Fond peaks toimima õiglaselt ja võrdväärselt nii lapsega koos kui ka temast lahuselava vanema suhtes. Sellist elatisraha garanteerimise lahenduse loomist toetab Eestis enamik ühiskonnast. Üldine arvamus on, et hetkel toimiv süsteem ei ole lapsesõbralik ning ei toeta vanemaid probleemide lahendamisel. Pingelises ja raskes majanduslikus olukorras ei ole tagatud lapse võimalus talle vajalikuks arenguks. Uue Riikliku Elatisabi Fondi loomise tulemusel väheneks oluliselt vaesuses elavate laste arv ning tõenäoliselt väheneksid ka vanematevahelised pinged.
Hea kogemus teistest riikidest
Selline elatisraha garanteerimise süsteem on ennast juba õigustanud Austrias, Belgias, Taanis, Soomes, Prantsusmaal, Saksamaal, Norras ja Rootsis. Vastavad institutsioonid on loodud eraldi juriidiliste kehadena või kuuluvad riigiametite juurde. Erinevates riikides on erinevad süsteemid, kuid nende toimimise alused on sarnased – riik võtab endale aktiivse rolli maksmata elatisraha sissenõudmisel ning samal ajal garanteerib vähemalt miinimumtasemel igakuise elatise väljamakse lapsele. Näiteks võib Soomes lapsega koos elav vanem pöörduda elatisraha abi maksmiseks juba elatismakse hilinemisele järgneval päeval, Rootsis makstaks elatisraha välja peale 1 kuu pikkust ooteaega. Rootsis on elatisraha garanteerimise süsteem parandanud maksete laekumist ning ka riik saab tagasi 90% maksetest. Soomes on vastav protsent praegu 65%.